Saabuval linna päeval lähevad ooper, klassikaline muusika ja ooperisolistid suvises Tartus jälle linna peale, seekord võtavad nad kaasa näitlejad, et seltsis segasem oleks.

Seega on siililegi selge, et ka teatrit on sellel päeval Tartus tavalisest natuke rohkem.

Näiteks Teatri Kodus, Tartu laste poolt palavatult armastatud kohas, saab 29. juunil valmistada päris oma teatri – papist ja koos väikeste pabernukkudega.

Tule linna päeval meisterdama! Osalemise eest tasu ei küsita.

Linna päeva paberiteatri algmaterjali joonistas Olevus Art. Vaadake ainult seda Antonise õue nunnut roosa seaga karusselli…

Tartu üks märkidest, puust kaubapurjekas lodi Jõmmu on Emajõel, Peipsil ja Võrtsjärvel sõitnud paljude väga eriliste lastide ja külalistega.

Saabuval Tartu linna päeval 29. juunil pannakse ta taas proovile – ooperiteemaliseks pooleteiseks tunniks asub pardale Arne Mikk ning lodjal tuleb sellise koguse ooperiteadmiste, eruditsiooni, muheduse ja huumorimeelega sujuvalt seilates hakkama saada.

Arne Mikk võtab luubi alla kuuldused ooperižanri surmast ning on põhjust arvata, et lodjasõit ei kujune kuidagi neid kuuldusi kinnitavaks. Vastupidi.
Tulge kultuurilugu kuulama!

Lodi Jõmmu väljub jõekohvik Sisevete Saatkond juurest 29. juunil kell 16. Piletid hinnaga 12/8 € müügil Piletilevis.

Arne Miku võtab Tartu linna poolt vastu ja saadab ooperilodjal Klassikaraadio toimetaja, kultuurikajastaja ja ooperihuviline Hedvig Lätt.

---

Arne Mikk on eesti lavastaja ja teatritegelane. 1952. aastast seotud Estonia teatriga, kus tegutsenud (või tegutsemas) koorilaulja, muusika- ja kirjandusala juhataja, lavastaja assistendi, lavastaja, peanäitejuhi ja kunstilise juhina.

Lavastanud ainuüksi Rahvusooperis Estonia üle 30 ooperi ja kokku üle 60 muusikalavastuse. On paljude kultuurilooliste artiklite ja raamatute autor, teinud telefilme ja juhtinud telesaateid. Arne Mikk on olnud Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, on Saaremaa Ooperipäevade kunstiline juht ning Estonia Seltsi taasasutamisest enamiku aega selle esimees. Alates 2016. aastast on Arne Mikk ka Rahvusooper Estonia Nõukogu esimees.

Lodjasõit kestab poolteist tundi, seega jõuate kenasti Vanemuise kontserdimajja, kus kell 18 algab linna päeva ooperisümbioosi kontsert number 2 (sopran Maria Listra | Oliver Kõvask).

Soome-Eesti koostöös valmiv „Kaksismaa/Kaksoismaa” on poliitiline utoopia ja poeetiline-muusikaline suveteater, mis valmib kingitusena mõlema riigi sajanda sünnipäeva puhul.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses unistasid mitmed Eesti poliitikud Eesti ja Soome ühinemisest Austria-Ungari keisririigi eeskujul. Idee oli päevakorral veel ka Teise maailmasõja lävel, kuid unistus kadus lõplikult, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Meie, Eesti ja Soome noored teatritegijad, loome selle poliitilise utoopia ja unustatud kaksikriigi vähemalt oma lavastuse ajaks.

„Kaksismaa” uurib, kuidas tekivad rahvused ja millistel alustel moodustatakse riike. Mida sõna „riik” üldse meie põlvkonnale tähendab? Mis on rahvusriigi või kogu tänase Euroopa saatus? Mille poolest eestlased ja soomlased erinevad, mis on meil ühist? Kas meil õnnestub lavastuse prooviprotsessi käigus moodustada Läänemere esperanto – eestisoome keel? Lavastuses kõneletakse publikuga eesti-, inglise-, soome-, keha- ja muusika keeles.

 

Esietendus 21. juunil 2017 19.00 Eesti Rahva Muuseumi Viinaköögis (Muuseumi tee 2, Tartu).
Etendused 27., 28., 30. juuni, 1., 2. juuli 19.00

DRAMATURG ja LAVASTAJA Anni Mikkelsson (Meriteatteri)
KUNSTNIK Kristel Maamägi
VALGUSKUNSTNIK Mari-Riin Villemsoo (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
KOREOGRAAF Suvi Kemppainen
HELIKUJUNDAJA Sten Arvi
GRIMMIKUNSTNIK Margit Lepla
VIDEOKUNSTNIK, PILTNIK Gabriela Liivamägi
NÄITLEJAD Kaija M Kalvet, Laura Niils, Birgit Landberg, Liina Leinberg, Mihkel Kallaste, Karl Edgar Tammi, Hennariikka Laaksola, Jonnakaisa Risto, Heidi Ajanto, Vera Veiskola

Piletid Piletilevist.

Sooduspilet (õpilane, õpetaja, tudeng, pensionär, erivajadustega külastaja) 12 EUR
Grupipilet (vähemalt 4-liikmelise grupi puhul) 14 EUR/in
Täispilet 16 EUR
Toetajapilet 20 EUR

Etenduse piletiga pääseb Eesti Rahva Muuseumisse muuseumi grupipääsme soodushinnaga (2/4/6/10€).

Broneeringud: heli@teatermustkast.ee
Lisainfo: info@teatermustkast.ee

Lavastuse koduleht: http://www.teatermustkast.ee/lavastused/kaksismaa-rahvalaul

Soome-Eesti koostöös valmiv „Kaksismaa/Kaksoismaa” on poliitiline utoopia ja poeetiline-muusikaline suveteater, mis valmib kingitusena mõlema riigi sajanda sünnipäeva puhul.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses unistasid mitmed Eesti poliitikud Eesti ja Soome ühinemisest Austria-Ungari keisririigi eeskujul.
Idee oli päevakorral veel ka Teise maailmasõja lävel, kuid unistus kadus lõplikult, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Meie, Eesti ja Soome noored teatritegijad, loome selle poliitilise utoopia ja unustatud kaksikriigi vähemalt oma lavastuse ajaks.

„Kaksismaa” uurib, kuidas tekivad rahvused ja millistel alustel moodustatakse riike.  Mida sõna „riik” üldse meie põlvkonnale tähendab? Mis on rahvusriigi või kogu tänase Euroopa saatus? Mille poolest eestlased ja soomlased erinevad, mis on meil ühist? Kas meil õnnestub lavastuse prooviprotsessi käigus moodustada Läänemere esperanto – eestisoome keel? Lavastuses kõneletakse publikuga eesti-, inglise-, soome-, keha- ja muusika keeles.

 

Esietendus 21. juunil 2017 19.00 Eesti Rahva Muuseumi Viinaköögis (Muuseumi tee 2, Tartu).
Etendused 27., 28., 30. juuni, 1., 2. juuli 19.00

DRAMATURG ja LAVASTAJA Anni Mikkelsson (Meriteatteri)
KUNSTNIK Kristel Maamägi
VALGUSKUNSTNIK Mari-Riin Villemsoo (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
KOREOGRAAF Suvi Kemppainen
HELIKUJUNDAJA Sten Arvi
GRIMMIKUNSTNIK Margit Lepla
VIDEOKUNSTNIK, PILTNIK Gabriela Liivamägi
NÄITLEJAD Kaija M Kalvet, Laura Niils, Birgit Landberg, Liina Leinberg, Mihkel Kallaste, Karl Edgar Tammi, Hennariikka Laaksola, Jonnakaisa Risto, Heidi Ajanto, Vera Veiskola

Piletid Piletilevist.

Sooduspilet (õpilane, õpetaja, tudeng, pensionär, erivajadustega külastaja) 12 EUR
Grupipilet (vähemalt 4-liikmelise grupi puhul) 14 EUR/in
Täispilet 16 EUR
Toetajapilet 20 EUR

Etenduse piletiga pääseb Eesti Rahva Muuseumisse muuseumi grupipääsme soodushinnaga (2/4/6/10€).

Broneeringud: heli@teatermustkast.ee
Lisainfo: info@teatermustkast.ee

Lavastuse koduleht: http://www.teatermustkast.ee/lavastused/kaksismaa-rahvalaul

 

Maailmas tehakse päevas hinnanguliselt umbes 1 miljon selfiet. Murdumas on isegi need, kes veel hiljaaegu arvasid, et telefon on helistamiseks.
Nagu õigele linna päevale kohane, avab see uksi, mis tavaliselt pigem suletud. Nende seas on saabuval 29. juunil Tartus ajavahemikus 12–15 mõned tornid, sekka vähemalt üks katus.

Linna päeva enekakool võimaldab seega imelisi hetki koos erakordse enda, aga loodetavasti ka oma linnaga – seda läbi vaatevinklite, mis igapäevaselt kättesaamatud.

Vastutulelikud Tartu abipolitseinikud vaatavad, et teiega turnides ning end erinevate harvasinevate vaadete taustal pildistades midagi halba ei juhtuks. Nii Peetri kui Pauluse kirikutes on samal põhjusel, aga ka teie küsimustele vastamiseks, kohal koguduse ja kirikuga seotud inimene. See on võimalus, millest soovitame kindlasti viimast võtta!

Kohapealseks kasutamiseks on kõigis enekakooli kohtades olemas spetsiaalne lisavarustus – endlipulk.

#tartulinnapaev igatahes!

---

Tartu Pauluse kiriku taastamise osas „oli 20. aprillil 1950 Tartu TSN Täitevkomitee asunud eitavale seisukohale.” Õnneks saabus 1957. aastal otsus kirik siiski üles ehitada, asjasse oli segatud ka tollane linna peaarhitekt Arnold Matteus.

Tartu Pauluse kirik on Eesti ainus juugendstiilis sakraalhoone ning siin 20. sajandil ehitatud kirikutest kõige suurejoonelisem, ühtlasi Eesti esimene uuestiililine kirik.
Kiriku projekteeris Soome-Ameerika arhitekt Eliel Saarinen, kes on üks Soome tähtsamaid ning tunnustatumaid 20. sajandi alguse arhitekte ning oluliste rahvuslike ehitiste  (Soome Rahvusmuuseum, Helsingi raudteejaam) projekteerija. Tartu Pauluse kiriku projekteeris Saarinen 1913, ehitus valmis 1917. ja 1919. aastal.

2017. aastal möödub 100 aastat kiriku kasutuselevõtmisest. 2006–2015 kestnud rekonstrueerimistööde käigus oli esmakordselt võimalik projekti ja arhitekti ettekirjutusi järgida nii, et täna on Läänemere-piirkonna unikaalne arhitektuurimälestis „rohkem Saarinen” kui eales varem.

Tartu Pauluse kiriku tornis asuvad ka suurimad Tartu kirikukellad. Need on tornist lahkunud ühe korra – aastal 1944, kui kellad pommitamise käigus tekkinud tulekahju tõttu hoone esimesele korrusele prõntsatasid.

Kiriku torni pääseb linna päeval ehk 29. juunil ajavahemikus 12–15 ning seda loomulikult ka ennast pildistamata. Enne kellade juurde jõudmist avaneb hea võimalus hinge tõmmata kiriku lugu tutvustava fotonäituse seltsis.

Kutsume tartlasi linna päeval osalema energiatuuril!

Eesmärk: Tutvustada tõukerattasõitu, tervislikke eluviise ja pakkuda võimalust tutvuda linna ning energia tootmisega linnas pisut teistsugusel viisil – liikudes ja eksperte, giide ning kohalikke kuulates.

Energiatuuri raames saab kuulata eksperte soojus- ja elektrienergia tootmisest kõnelemas ning külastada Emajõe äärde Baltimaade esimese külmajaama rajanud AS Fortum Tartu suurt koostootmisjaama Lohkvas.

Samuti tehakse teel peatus Annelinna auks ehk kuulatakse Annelinna Seltsi esindajat kõnelemas linnaosast, kus asus omal ajal Tartu esimene selvekauplus  (vau!), kus hetkel opereerib ainus linnasaun ning elab  30% tartlastest.

Kaastegevad on AS Fortum Tartu eksperdid, linnagiid ja põlised annelinlased Annelinna Seltsist.
Tõukerattasõit ise on lõbus, jõukohane ja kergesti õpitav ning pakub hea võimaluse külastada natuke kaugemal asuvaid põnevaid kohti, kuhu jalutuskäikudel tavaliselt ei satuta.

Kust alustame:
Energiatuur algab 29. juunil kell 13.45 kogunemisega Tartu kesklinnas Barclay platsil.

Tegevusplaan:
Kogunemise järgselt jaotatakse sõiduvarustust ja julgustavaid sõnu. Sellele järgneb kiire sõiduõppe, mille käigus tutvustatakse elementaarseid sõiduvõtteid ning liiklusreegleid marsruudi ohutuks ja turvaliseks läbimiseks.

Tõukerattasõiduga alustatakse Barclay platsilt kell 14.00.

Tagasiteel lähtutakse energiatuuri korraldava Loodusturism OÜ motost, et tuldud teed tagasi ei sõideta, mis tähendab kuulatakse soovitusi uueks marsruudiks. Tagasi kesklinna võib tulla grupis sõites või omaette.

Energiatuuri kestus ja pikkus:
Energiatuur kestab koos rattasõidu, kogunemispauside, tagasisõidu ning Fortumi koostootmisjaamas energiaampsu nautimise ja giidide kuulamisega kokku pea neli tundi (Tartu linna päeva galakontserdile kell 21 jõuate aga kindlasti!)

Tõukeratastel läbitakse kokku ca 15 km.

Marsruudi info:
Vt marsruudi kaarti siin.

Raskusaste:
Tõukerattasõit sobib nii koolinoortele kui ka täiskasvanutele ning tõukeratastel liikumine ei nõua osalejalt varasemat kogemust. Osavõtjaid õpetatakse enne enerigatuuri algust tõukeratast tõukama, juhtima ja pidurdama. Igaüks saab hakkama!
NB! Soovitame kaasa võtta joogipoolist!

Osavõtumaks:
Hind: 5€ (täiskasvanu), 0€ (koolinoor 12–16 a)
Hind sisaldab Tartu Milli poolt pakutavat energiaampsu (aitäh!), giide-eksperte ja tõukeratta ning turvavarustuse kasutamist.
NB! Kel soovi, võib kasutada isiklikku kiivrit ja helkurvesti. Korraldaja jaotab enne starti kohapeal kasutamiseks eelkõige keskmisi universaalseid suurusi.

Osalemise eest tasutakse registreerumise järgselt saadetava ettemaksuarve alusel.

Lisainfo ja registreerumine:
Registreeruda saab siin (kuni 28. juuni keskpäevani või kuni kohti/tõukerattaid jätkub!).
Registreerimata saab 29. juunil ühineda vaid vabade kohtade ja tõukerataste olemasolul.

Grupi suurus on kuni 50 osalejat.
Lisainfo: Imre Arro, 527 2701, imre@loodusturism.ee või Facebooki lehel 

Kes ei soovi uusi kogemusi ja tõukerattaelamust saada, võib üksnes AS Fortum Tartu koostootmisjaama akendest avanevate vaadete ja sealse soojus- ja elektrienergia tootmisega tutvuma tulla, ka see registreerumine on juba avatud.
Kohapeal parkimisvõimalus suhteliselt piiratud, palume võimalusel tulemiseks kasutada ühistransporti.

Lisagrupi suurus on kuni 25 osalejat, AS Fortum Tartu jaamaga tutvumine on tasuta.

Lisagrupi kogunemise koht Lohkvas on täpsustamisel.

 

Suveaiast suveaeda, tantsule ja kontserdile

Enriko Talvistu: „Suveaedade ja teisalt ka talviste tritsuväljade kultuur on meil juba ammu kadunud. Võimendatud heli ja heitlik kliima on selle viinud siseruumidesse. Ometi olid just need aiad kolme-nelja suvekuu jooksul, ehk kauemgi, linnakodanike demokraatilisem ja kättesaadavam lõbustusvorm. Aiad olid enamasti seotud vastavate seltsidega, kus varasemail aastail korraldati näitusi, sportmänge, loenguid ja muid huvitavaid ettevõtmisi, kas vaba aja veetmise või tõsisema huvitegevuse eesmärgil.

Alustatakse matka Ülejõel „Ressource’i” Seltsi aiast Peetri kiriku vastast, teispool Puiestee tänavat, kus seal peetud 1869. aasta esimese üle-eestilise laulupeo kivi juures räägime seal toimunust. Edasi toimub liikumine läbi Vanemuise Seltsi aia Jaama tänava ääres, mis praegu Laulupeo muuseumi käes. Seal katsume ette kuvada üritusi 19. sajandi lõpus. Seejärel lähme üle Võidu silla Vanemuise teatri juurde, et rääkida seal kandis asunuist suveaedadest enne ja pärast viimast sõda.

Juttu veeretatakse ka muudest suveaedadest, milles sõjajärgseil aastatel on ehk paljud kuulajad-huvilised ise või nende vanavanad või vanemad käinud tantsimas ja etteasteid kuulamas. Meenutame neid paiku ning mälestused on kohapealgi oodatud.

Lõpeb käik Vanemuise väikese teatrihoone kõrval endise Saksa Käsitööliste Seltsi aias, praeguses Vanemuise pargis. Kogu matka saadavad kommentaarid ja viited kõrvalejäävatele lõbuaedadele ja kinoteaatritele ning jõudumööda näidatakse ka pilte neist kadunud aegadest. Kel need kodus olemas, võtku ise kaasa.

Marssi juhatab ja loeb vahetekste Enriko Talvistu, kes on teadupärast lihtsalt huviline linnakodanik.”

---

Lihtsalt huviline linnakodanik Enriko Talvistu on kunstiajaloolane ja -kriitik. Lõpetas 1983. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Töötas 1982–1984 Tartu Kunstimuuseumi teadurina, 1988–1996 teadusdirektorina ja 1996–1999 direktorina.

Lisaks kunsti uurimisele ja tutvustamisele, on aktiivselt kaasa mõelnud ja kaasa rääkinud Tartu linna arengu teemadel, koostanud mitmeid ja mitmeid muinsuskaitse eritingimusi, mille alusel on muutunud Tartu nägu nii, et endine on kindlalt alles, kuid ka uus saab tulla.

Mh oli 30 aasta eest vanade Tartu tänavanimede taastamise eestvedaja. Selle tegevuse tulemusena õnnestus näiteks 1986. aastal raekoja hoone 200 aasta juubeliga seoses nimetada Nõukogude väljak Raekoja platsiks, samal aastal sai oma vana nime tagasi ka Lai tänav.

 

Ekskursiooni tunnusgraafikal kasutatud foto eest aitäh Eesti Kirjandusmuuseumile ja Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile, jäädvustusel on ennesõjaaegne Vanemuise teatri suveaed.

1997. aasta emadepäeva kõnes kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta. Sellega sai alguse ka parimate kodukaunistajate auhindamise traditsioon – igal kevadel valitakse igas maakonnas ja neljas suuremas linnas välja kolm kõige kaunimat „Eesti kaunist kodu” ehk kinnistut, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

1997. aastast on Tartu Linnavalitsus koostöös MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendusega valinud välja linna kõige paremini heakorrastatud ja kaunimaid kinnistuid. Eesmärk on tunnustada inimesi, kes on kaasa aidanud linna kaunimaks muutmisele – kauni kodu all mõistetakse elukeskkonda tervikuna, seetõttu hinnatakse konkursil lisaks kodudele ka asutusi, ettevõtteid, avalikke rajatisi.

Tiitel „Eesti kaunis kodu 2017” antakse kuni kolmele parimale Tartu linna kinnistule, mida MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus esitleb raamatus „Eesti kaunis kodu 2016“ ja esitab autasustamiseks  presidendile.

Tiitel „Tartu kaunis kodu 2017” antakse Tartu linna tasandil silmapaistvatele kinnistutele. Konkursi parimaid tunnustatakse tavapäraselt linnapea pidulikul vastuvõtul, mis toimub linna päeval Tartu raekojas. Musitseerivad Pääru Oja ja Indrek Kruusimaa.

Üritus on kutsetega.

Konkurssi toetab Jardini Aianduskeskus.
Hindamiskomisjon vaatab kaunid kodud üle iga aasta mai lõpus, konkurss kuulutati välja 23. mail.
Juhul kui objekt ei ole selle esitaja omandis, saadetakse kauni kodu omanikule kutse konkursil osalemiseks.
Kaunist kinnistust või konkursil osalemise soovist teatada tel 736 1154, 5615 7291 või e-posti aadressil Kaire.Zimmer@raad.tartu.ee.

Tutvuge konkursil osalemise juhendiga siin.

Kauni kodu konkurssi korraldatakse Tartus juba 20. korda, linnas on ettevõtmise raames tunnustatud saanud enam kui 180 kinnistut. Vt „Tartu kaunis kodu 2016” konkursi võitjaid siin.