Tartu Linnavalitsus ootab linlasi kolmapäeval, 28. juunil kell 17.30 Sisevete Saatkonda, et arutleda Tartu kandideerimise üle Euroopa kultuuripealinnaks 2024. aastal.  

Linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartul kindel soov saada aastal 2024 Euroopa kultuuripealinnaks. „Oleme alustanud ettevalmistustega ja tahame kuulda ka linnakodanike arvamusi. Iga idee kultuuripealinna teemal on teretulnud,” lisas Klaas.

Tartu linna päeva eelüritusena on kõigil linnakodanikel võimalik avaldada oma mõtteid seoses Tartu kandidatuuriga. Kutsutud külalistena saavad avalikul arutelul sõna Supilinna Seltsi juhatuse esimees Kristiina Praakli, Tartu Euroopa kultuuripealinnaks 2011 projekti koordinaator ja E-Riigi Akadeemia juhatuse liige Hannes Astok ning kirjanik Anti Saar. Arutelu modereerib kultuuriteenistuse peaspetsialist Erni Kask.

Kuna 2024. aastal hakkab üks Eesti linn taas kandma Euroopa kultuuripealinna tiitlit, on Tartu otsustanud sellele tiitlile kandideerida. Tartu osales konkursil ka 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli nimel, tookord pälvis kultuuripealinna nimetuse Tallinn.

Lisainfo: kultuuriosakonna kultuuriteenistuse peaspetsialist Erni Kask, tel: 736 1358, Erni.Kask@raad.tartu.ee

Ratastel jõuab veel rohkema kirjanduse ja veel rohkem Tartuni ning see sobib linna päeva väga kenasti.

Kirjanduslik rattatuur läheb vanalinnast Ülejõele ja Annelinna (need daatšad…), vahepeatusteks ka üllatusi pakkuvad Raadi ja Jaamamõisa servamaad. Natuke pikem peatus tehakse Tartu Ratsakoolis, kus kell 12.30 algab Ingrid Kalevi väntorelikontsert.

Kummardusega Tartu kirjarahvale on rattamarsruut täis pikitud kirjanduslikke vahepalasid, mis kirja pandud kas Tartus või Tartu kohta.

Tuuri kestus 2-2.5 tundi ja see on tasuta. Osalejate arvuks on 20 inimest eelkõige liiklusturvalisuse tõttu, registreeruda saab e-postil info.travelmll@gmail.com ja telefonil 5667 6458 (Märt Männik).

Iga osaleja vastutab oma ratta korrasoleku eest. Rattatuuri juurde kuulub ka liikluseeskirjade ja turvalise grupisõidu tutvustus.

Tere tulemast!

Tartu Maarja kirik on laulupidude häll – just siit sai pasunamänguga 1869. aastal alguse esimene laulupidu. Maarja kirik on ka esimene ainult eestlaste kirik Tartus ning emakirik Pauluse ja Peetri kogudustele. Kahjuks hävis kirik 1941. aastal sõjategevuse tõttu ja nõukogude võimud lammutasid püsti jäänud müüridelt tornigi, et rajada hoonesse Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimla. Pool sajandit mängiti kirikuhoones palli, lisaks harrastati maadlust, võimlemist jt spordialasid.

Vastuseisust hoolimata hakkas kogudus kiriku taastamise plaane pidama kohe pärast hoone hävimist.
2000-ndate esimeses pooles sõlmiti Eesti Maaülikooliga kokkuleppe kirikuhoone tagastamiseks ja tänaseks on astutud esimesed reaalsed sammud kirikuhoone taastamise teel. Sümboolselt on selle tee alguseks ka kiriku peatrepi avamine – uus tugev trepp on valmis saanud. Olgugi et hoone ise on väga kurvas seisus, on tee siia kõigile avatud ning ehitustegevus saab peagi alata.

„Vaata, Jumala telk on inimeste juures
ning tema asub nende juurde elama
ning nemad saavad tema rahvaiks
ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.”
– Ilm 21:31.

Trepi avamisega algab ka annetuste kogumise kampaania ja igaühel teist on võimalik olla kirikuehitaja. Oma panuse selleks saate anda Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse arvelduskontole EE132200221021269201.

Maarja kiriku taastamise avaüritusel 29. juunil kell 14 esinevad Maarja koguduse kammerkoor Soli Deo Gloria ja Väägvere Pasunakoor ja sõna võtavad koguduse õpetaja Joona Toivanen, Tartu praostkonna praost Ants Tooming, Tartu linnapea ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu esimees Urmas Klaas ning Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse liige Margus Arak.

Peatrepi avamise näol on tegemist ühega paljudest Tartu Maarja kiriku taastamise nimel toimuvatest üritustest. Lõuna-Eesti koorilauljad aitavad laulupeokirikut taastada 11. novembril suure koorimuusika maratoniga.

Tartu Linnamuuseum, Jaani kirik ning Tartu Ülikooli muuseum kutsuvad linna päeval huvilisi tutvuma Tartu keskaegsete pärlite – Jaani kiriku ning Tartu Toomkirikuga, ning uudistama Tartu Linnamuuseumis näitust „Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid“.

Tartu Linnamuuseumi, Jaani kiriku ja Tartu ülikooli muuseumi ühisretk „Tartu keskaegsed pärlid – Jaani kirik ja Toomkirik” algab 29. juunil kl 17.00 Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23), kus osalejatele tutvustatakse näitust „Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid“. Näitusel esitletakse Tartu Jaani kiriku nüüdseks kadunud värve – seinamaalinguid ja skulptuuride värvilist viimistlust – läbi kunstiajaloolase Olev Printsi (1915-1996) jooniste, akvarellide ja fotode. Tema joonised ja fotod Jaani kiriku seinamaalingutest on ainuke tänaseni säilinud allikas Eesti linnakirikus olnud suuremast keskaegsest maalinguprogrammist, skulptuuride värvikihtide dokumentatsioon aga suure potentsiaaliga uurimismaterjal, mis oma teostuslaadilt eraldi tähelepanu vääriv. Käesoleval näitusel on väljas O. Printsi joonised ja mõni näide Jaani kiriku ainulaadsest skulptuurikogust.

Linnamuuseumist liigutakse giidi saatel edasi Jaani kirikusse (Jaani 5), kus juttu tuleb nii kiriku värvikast ajaloost kui arhitektuurist. Jaani kirik on üks Eesti keskaegse gooti arhitektuuri tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma terrakotaskulptuuride kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline.

Retke viimaseks punktiks on Tartu Toomkiriku varemed (Lossi 25), kus praegu asub Tartu Ülikooli muuseum. Mitme sajandi vältel ehitatud Tartu piiskopi kirik oli oma hiilgeajal Vana-Liivimaa väljapaistvaim sakraalehitis. Läbi ajaloo on selles hoones olnud ülikooli raamatukogu ning tänini töötav Tartu Ülikooli muuseum. Lisaks toomkiriku tutvustusele on huvilistel võimalik külastada ka TÜ muuseumi näitusega „Toomkiriku hiilgus“, mille fookuses on Vana Liivimaa võimsaim katedraal ja selle arheoloogiline pärand. Näitusel eksponeeritakse toomkirikust leitud luustikke, mis annavad aimu nii kõrgete vaimulike kui ülikute harjumustest ja muredest. Näitusel on erilise tähelepanu all toomkirikust leitud kuldkangas ja siid, mis olid kõige hinnalisemad tekstiilid keskajal. Väljapanek toob selgelt esile arheoloogide, ajaloolaste ja kunstiajaloolaste panuse keskaegse toomkiriku uurimisel. Näitust ilmestavad esemed Tallinna ja Tartu linnamuuseumi kogudest.

Retk kestab orienteeruvalt 1,5 h ning on tasuta.

NB! Vajalik on eelregistreerimine aadressil nele.dresen@katarina.ee.

Võtke kaasa lemmikraamat või lihtsalt mõni teos, mis hetkel pooleli või mida olete plaaninud lugema hakata, ja tulge Toomemäele keskpäevasele kooslugemise piknikule. Kogunemine Kristjan Jaak Petersoni monumendi juures.
Võite kaasa võtta ka midagi mõnusat näksimiseks ja joogiks.

Kokkusaamise mõte on lihtsalt suure tähega Lugemine, aga ka võimalus kohtuda keset päeva teiste inimestega, kes samuti ilma raamatuta läbi ei saa.

Rõõmsa kohtumiseni 27. juunil kell 12–13 või natuke kauem!

Kooslugemist veab eest linnakirjanik Kristiina Ehin.

—

Tartu võeti 2015. aastal vastu UNESCO loovlinnade võrgustikku ja sai rahvusvahelise kirjanduslinna tiitli. Vaadake kirjanduslinn Tartu kaarti siit. Paberkandjal kaarti saab alati Tartu raekojas asuvast turismiinfopunktist.

Maailmas tehakse päevas hinnanguliselt umbes 1 miljon selfiet. Murdumas on isegi need, kes veel hiljaaegu arvasid, et telefon on helistamiseks.
Nagu õigele linna päevale kohane, avab see uksi, mis tavaliselt pigem suletud. Nende seas on saabuval 29. juunil Tartus ajavahemikus 12–15 mõned tornid, sekka vähemalt üks katus.

Linna päeva enekakool võimaldab seega imelisi hetki koos erakordse enda, aga loodetavasti ka oma linnaga – seda läbi vaatevinklite, mis igapäevaselt kättesaamatud.

Kohapealseks kasutamiseks on kõigis enekakooli kohtades olemas spetsiaalne lisavarustus – endlipulk.

#tartulinnapaev igatahes!

Eesti Maaülikooli ühiselamu Kreutzwaldi 52 – tudengi- ja tartlaste keeles Torn – valmis 1977. aastal. Torn suleti renoveerimiseks maikuus 2003 ja avati taas tudengitele 2004. aasta sügisel.

Hoones, mida paljud tartlased seostavad elu parimate aastetega ja õigusega, avatakse linna päeval ligipääs katusele. Vaated Tartule on kaunid!
Vastutulelikud Tartu abipolitseinikud vaatavad, et teiega turnides ning end erinevate harvasinevate vaadete taustal pildistades nende kolme tunni jooksul midagi halba ei juhtuks ja juhatavad huvilised liftidesse ja katusele.

NB! Head kaunite vaadate otsijad, palun kandke katust külastades madala kontsaga jalanõusid, et katuse kattematerjali säästa.

Suur aitäh maaülikooli inimestele, kes sujuvaks külastuseks eeltööd teevad!